Mida näitab kalade värvilisus?
Ilu on vaataja silmades ning seda kõige otsesemal moel. Me suudame kullakarvalisi kuldkalu imetleda just tänu meie võimele näha konkreetse spektri värve. Meie kõrval istuv koeranähvits akvaariumist sedavõrd lugu ei peaks, liiatigi ei teeks ta oma mustvalges maailmanägemuses vahet kuldkalal ja tiigikogrel. Kalade maailmas on värvid igatahes olemas ning järelikult lähevad need ka kellelegi korda. See, miks kalad on värvilised ning millist infot kalade värvilisus annab, on teadlastele ammu huvi pakkunud. Kindel on see, et lisaks pelgale varje- või hoiatusvärvusele ning sugude omavahelisele eristamisele on värvusel lisaks edastada mitmeid spetsiifilisi sõnumeid. Ja kui värvid on olulised kaladele, on nad seda ka kalameestele.
Seotud lood
Kalastaja lugeja küsimusele vastab EMÜ hüdrobioloogia ja kalanduse kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.
Kuidas näevad kalad kaldal askeldavat inimest? Kas forellipüügil kamoflaažmustriga riiete kandmine on õigustatud? Millised kalad näevad paremini kui teised?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Eesti ja Läti teadlased katsetavad Liivi lahel mehitamata uurimisalust, mis võib muuta kalavarude seire odavamaks, vaiksemaks ja paindlikumaks
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele