Kalateadlane vastab: kas kalad hingavad õhku?
N-ö klassikaline kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi.
Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid üksikuid leidub ka meil – näiteks Emajõe sonnides, Võrtsjärve kaldaservades ja mitmel pool mujalgi elutsev vingerjas (lad Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise eluviisiga kala, kellele meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsa satub ta harva ja kui satubki, tasub see piiksuvat häält tegev kala elusana tagasi lasta, sest tegemist on Eestis kaitsealuse liigiga.
Seotud lood
Vastus on, et vahetavad ning kuidas veel! Valmistuge üheks eriti mahlakaks peatükiks. Toome näite ühest huvitavast liigist.
Tõsiasi on, et tunnevad küll ja väga hästi! Lausa nii hästi, et annavad silmad ette isegi koerale.
Kuidas näevad kalad kaldal askeldavat inimest? Kas forellipüügil kamoflaažmustriga riiete kandmine on õigustatud? Millised kalad näevad paremini kui teised?
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Punkte andnud haugid olid kokku staadioniringist pikemad
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Punkte andnud haugid olid kokku staadioniringist pikemad
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele