Läänemere räimevarud on pikki aastaid vähenenud ja selle rahvusvaheliselt reguleeritava kala püügivõimalusi tõmmatakse koomale. Mis on Läänemere räimevarudega juhtunud ja mis räime ees ootab?
Rannarahva toidulaual läbi aegade olulisel kohal olnud räim on tänaseks küll paljuski oma positsiooni kalakasvatustest tulevale lõhele ja forellile kaotanud, kuid on siiski Eesti kutselise püügi kõige olulisem liik. Räime püütakse pea aastaringselt – kudeajal rannavetest seisevpüünistega ja muul ajal, enamasti septembrist mai alguseni, traallaevadega. Mõningast armuaega saab räim vaid kesksuvel jaanipäevast kuni augustini, mil algab sügisel kudeva räime püügiaeg. Nimelt on räimel lisaks kevadel kudevale vormile ka sügisel kudejad ja hinnalist sügiskuduräime saavad Liivi lahest võrgupüügil peamiselt saarlased ja kihnlased, pisut ka Soome lahe rannavetes püüdjad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Martin Kesler (39) on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane ning omal moel Eesti lõhe- ja meriforellipüügi korralduse üks hallidest kardinalidest, kelle teadussoovitustele tuginevad keskkonnaministeeriumis vastu võetavad otsused. Lisaks sellele on Martin ka parajalt kirglik kalamees ning näeb kogu seda punase kala ümber keerlevat tralli ka püüdjate poole pealt. Kalastaja kohtus Martiniga detsembri alguses Tartus ning kasutas võimalust, et esitada talle hulk kalamehi huvitavaid küsimusi.
Meie vetes on kahte liiki lesta.
Miks Suur-Emajões sügisel nii vähe kala oli? Miks Pärnu laht sügisel ahvenast täiesti tühjaks jäi?
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.