Uudiseid kalateaduse maailmast
Igale tõsisem kalahuviline on kursis, et teaduses on vastamata küsimusi palju ning kalade elu-olu kohta pole sugugi kõik teada.
Sel suvel toimus Lõuna-Prantsusmaal Montpellier’is koroona-järgse aja esimene suurem kalateadlaste kokkusaamine. Alljärgnevalt väike ülevaade kõige kuumematest kalateaduse edusammudest maailmas.
Seotud lood
Eesti asub kalade poolest huvitavas piirakonnas – meil on siin nii klassikaliselt külmaveelisi (nt siig) kui ka soojematelt laiuskraadidelt pärinevaid kalu (nt hõbekoger). Suur osa Eesti kalaliikidest on mingil perioodil meile sisserännanud: siig pea 14 000 aastat tagasi Põhja-Jäämerest ning hõbekoger 1950ndatel inimese abiga kes-teab-kust (hõbekogre ürgkodu on Ida-Aasia). Sellepärast on loomulik, et siin elavad kalaliigid elavad ka talve üle erinevalt. Kellele külm ja pime jääalune elu paremini passib ja kellele mitte?
Sellest artiklist leiad kokkuvõtte meie rannikumere haugipopulatsiooni uurimise tulemustest.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele