5. augustil tähistas Kalastaja Paksu Margareeta katuseterrassil 25. ilmumisaastat ja 100. numbrit. Samas paigas toimus veerand sajandit tagasi ka ajakirja esitlemisüritus.
Kohal olid parimad koostööpartnerid, reklaamiandjad, toetajad, autorid, toimetuse kolleegiumi liikmed ja muidu head sõbrad ja kaasteelised, kokku umbes 50 inimest.
Ajakirja päris algusaega meenutades tõdesid väljaandele alusepanijad, et kõige kitsam oli esimesi numbreid tehes rahaga. Esimesed seitse ja pool aastat Kalastajat toimetanud Vladislav Koržets ütles oma kõnes, et oskas 1997. aastal esimesi numbreid kokku pannes loota vaid ajakirja püsimajäämist. Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask aga meenutas, et need, kellelt 1996. aastal oli võimalik raha saada, on tänaseks kas surnud või vangis, seega tuli finantsilises mõttes hakkama saada suuresti omal käel. Seda aga, et teekond nii pikaks kujuneb ning veerand sajandit hiljem samas paigas ajakirja juubeli puhul uuesti kokku saadakse, ei osanud toona kumbki mees ette näha ka julgeimates fantaasiates.
Hanno Kask ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja.
Muusika eest vastutas duo Väliharf oma tuntud headuses, samuti astus üles just ajakirja juubeli puhul kokku tulnud trio Hiiu Kõrvitsad, kuhu kuulusid Peep Männil, Hanno Kask ning Kalastaja levijuht Tanel Ojala. Kohal oli ka TV3 võttegrupp, kes meeleoluka juubelipeo üles võttis ja õhtuses uudistemagasinis eetrisse lasi.
Muidu aga aeti sünnipäevajuttu, kiideti juubilari ning vitsutati head-paremat. Hanno tehtud ning samal hommikul ahjust tulnud suitsuangerjat (et teda veel kunagi süüa, et tohi teda enam kunagi süüa!) oli pidulaual nii palju, et igaüks võis sellest häbenemata kõhu punni pugida ja jäi ülegi. Siiast, lõhest, lestast ja rahvuskalast rääkimata.
Paksu Margareeta katuselt avanev vaade oli miljoni vääriline, ilm aga väärt lausa kaht miljonit – muidu üsna santide ja vihmaste augusti alguse ilmade vahele tegi ilmataat juubeliürituse toimumise ajaks peaaegu pilvitu taeva ja mõnusalt sooja suveõhtu.
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Eesti ja Läti teadlased katsetavad Liivi lahel mehitamata uurimisalust, mis võib muuta kalavarude seire odavamaks, vaiksemaks ja paindlikumaks
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele