Emajõel Lodjakoja vastas toimunud võistlusel oli mõlemal päeval püügiaega vastavalt muutunud rahvusvahelistele reeglitele viis tundi. Osales 20 õngitsejat, neist neli noort; enamuse saagist moodustasid nurud, särjed ja väikesed latikalipsud, aga saadi ka suuri säinaid ja ilusaid boonuslatikaid. Kokku püüti kahe võistluspäevaga välja 217,985 kg kala.
Laupäeval kiusas õngitsejaid tugev tuul ja vahepeal paisus see nii tugevaks, et osad mehed olid sunnitud püügi mõneks ajaks katkestama, sest kartsid kalliste stekkerritvade purunemist. Päeva kokkuvõttes määras paremuse paljuski boonuskalade arv ja kel õnnestus neid rohkem saada, tõusis sektoris kohe ettepoole.
Pühapäevane ilm oli vihmane ning pea kolm tundi oli sadu tugev. Saagid olid keskmiselt väiksemad kui laupäeval, see-eest olid sähvatused eredamad. Näiteks Tarmo Kürsa sattus püüdma sellisesse kohta, kust sikutas korralike latikate toel välja päeva ülekaalukalt suurima kalasaagi, 14,223 kg. Suuri latikaid ja säinaid tabas ka tema kõrval püüdnud Heino Kõks, kelle saagi kogukaal suurte kalade toel oli 8,57 kg. Lisaks haakis Heino vahepeal otsa ilmatuma suure karbi, kes mõne hetke pärast siiski lahti pääses ja püüdjale piraka soomuse mälestuseks jättis. Väga tubli tulemuse tegi noorteklassi kuuluv Ruudi Lembke, kes püüdis välja kahe võistluspäeva lõikes teise tulemuse, 11,958 kg.
Etapi kokkuvõttes olid kolm paremat Tarmo Kürsa, Marek Reiman ning Jaan Grents. Sealjuures oli 2.–4. koha meestel kõigil neli trahvipunkti ning paremuse otsustas püütud kalade kogukaal. See oli kõige suurem Marekil.
Eesti meistrivõistluste arvestuses võidutses seekord kuuendaks jäänud, ent eelnevad neli etappi võitnud 32-aastane Kaspar Mooses, teiseks tuli vanameister Toivo Reinpalu ning kolmandaks Jaan Grents.
Kaspar Moosese sõnul on see tema teine tiitel täiskasvanute seas. „Esimene tuli siis, kui Eesti meister ei selgunud veel mitme etapi kokkuvõttes, vaid ühe võistluse tulemusena. Kui õigesti mäletan, oli see 2021. aastal. Enne seda olen olnud kolmel korral Eesti meister ka noorteklassis,“ rääkis ta.
„Ega mul üht konkreetset salanippi ei ole,“ muigas ta, kui Kalastaja uuris värskelt meistrilt edu saladuse kohta. „Ma tunnen, et sain tehniliselt asjad klappima ning leidsin igale veekogule sobivad söödad, rakendused ja strateegiad. Ehk et see edu tuli rohkem mitme asja koosmõjuna. Võrreldes teiste meestega püüan ma tihtipeale hoopis teistsuguse varustusega. Hästi palju on selliseid momente, et kui ma räägin, mismoodi ma püüan, siis teised pööritavad silmi, aga minul need asjad kuidagi toimivad. Tänagi, kui kõik rääkisid, et nad kasutasid 15–25-grammiseid lapikujukeid, püüdsin mina vaid 8–12-grammistega. Mulle meeldib hästi peente rakenduste ja kergete ujukitega püüda.“
Kas koju jõudes on põhjust sampust juua? „Kui koju jõuan, tervitan esmalt oma aastast last, kui ta veel ei maga. Aga siis võib šampuse lahti teha küll – Eesti meistriks tulek on minu jaoks igal juhul oluline sündmus!“
Lae võistluse protokoll alla siit:
Seotud lood
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Tillukesed võdikud võimaldavad lisaks röövkaladele püüda ka lepiskalu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele