Kalade altruistliku iseloomuga häiresignaalid: eri liigid suhtuvad alarmainesse erinevalt
Alarmiaineid (itaalia k all'arme– relvade juurde) toodavad mõnede kalarühmade esindajate naha teatud suured näärmerakud. Vette sattudes avaldavad need ained omataolistele ja sugulasliikide esindajatele peletavat toimet. Seda huvitavat nähtust on uurinud paljud teadlased.
Meil on alarmiainetega varustatud nelja omavahel lähedase mageveekalade sugukonna – karpkalalaste, hinklaste, trullinglaste ja sägalaste – esindajad. Siin kehtib põhimõte „Üks kõigi, kõik ühe eest!“, sest iga liigi alarmiaine mõjub kõigile teistele mainitud sugukondade liikidele. Meie ülejäänud kalasugukonnad on sellest tõhusast kaitsevahendist ilma jäänud.
Seotud lood
Miks saavad mõned kalad suguküpseks varem kui teised?
Kalade vanust ja suurust võrreldes kipume sageli arvama, et vanem kala on ka küpsem kala. Tegelikkuses ei määra suguküpsuse saabumist üksnes vanus, vaid sageli hoopis kasvukiirus ja saavutatud suurus. Veelgi huvitavam on see, et sama liigi kalad võivad erinevates veekogudes hakata kudema väga erinevas eas. Kalade suguküpsus peidab endas hulga põnevaid seaduspärasusi, mis aitavad mõista nii nende eluviisi kui ka kalavarude kujunemist.
Valdav enamus meie kalu otsib toitu põhimõtteliselt samal kombel kui meiegi, nimelt peamiselt silmade abil. Pole juhus, et teiste meeleelunditega võrreldes arenevad kaladel välja kõige kiiremini just silmad, reeglina juba marjaterast koorumise ajaks.
Vana kala, öeldakse sageli ettevaatliku ja kavala inimese kohta. Aga kas vanad kalad on ka tegelikult noorematest targemad?
Parafraseerides Eesti mullust eurolaulu on kalade jaoks olukord naljast kaugel. Nii hallutsinogeensetest seentest pärinevad ained kui ka kokaiin on kalade jaoks igapäevased kaaslased. Seda, kuidas vette jõudnud narkootikumid kalade käitumist mõjutavad, uurisid hiljuti mitme ülikooli teadlased.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
3
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Kalakohad
Mõningaid kogemusi tehisputukate kasutamise kohta Kesk-Eesti forellijõgedel
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele