Kalade altruistliku iseloomuga häiresignaalid: eri liigid suhtuvad alarmainesse erinevalt
Alarmiaineid (itaalia k all'arme– relvade juurde) toodavad mõnede kalarühmade esindajate naha teatud suured näärmerakud. Vette sattudes avaldavad need ained omataolistele ja sugulasliikide esindajatele peletavat toimet. Seda huvitavat nähtust on uurinud paljud teadlased.
Seotud lood
Miks saavad mõned kalad suguküpseks varem kui teised?
Kalade vanust ja suurust võrreldes kipume sageli arvama, et vanem kala on ka küpsem kala. Tegelikkuses ei määra suguküpsuse saabumist üksnes vanus, vaid sageli hoopis kasvukiirus ja saavutatud suurus. Veelgi huvitavam on see, et sama liigi kalad võivad erinevates veekogudes hakata kudema väga erinevas eas. Kalade suguküpsus peidab endas hulga põnevaid seaduspärasusi, mis aitavad mõista nii nende eluviisi kui ka kalavarude kujunemist.
Valdav enamus meie kalu otsib toitu põhimõtteliselt samal kombel kui meiegi, nimelt peamiselt silmade abil. Pole juhus, et teiste meeleelunditega võrreldes arenevad kaladel välja kõige kiiremini just silmad, reeglina juba marjaterast koorumise ajaks.
Vana kala, öeldakse sageli ettevaatliku ja kavala inimese kohta. Aga kas vanad kalad on ka tegelikult noorematest targemad?
Parafraseerides Eesti mullust eurolaulu on kalade jaoks olukord naljast kaugel. Nii hallutsinogeensetest seentest pärinevad ained kui ka kokaiin on kalade jaoks igapäevased kaaslased. Seda, kuidas vette jõudnud narkootikumid kalade käitumist mõjutavad, uurisid hiljuti mitme ülikooli teadlased.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
1
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
2
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
3
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Viimased lood
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele