Peaaegu iga kalamehe landikastis leidub mõni niisugune vobler, mis vaatamata korduvale üritamisele pole veel ainsatki kala toonud. Kalastusvarustust sorteerides või korrastades ei maksa niisugust voblerit siiski kõrvale tõsta või ära visata, sest peaaegu alati annab sellega midagi ette võtta.
Ujumine. Esimene asi, mida mittepüüdva landi juures kontrollida, on mäng – kas antud vobler ikka ujub ja mängib vees õigesti? Et lant püüaks, peab tal olema mingisugune ujumisliigutus ning mäng. Erandiks on ilma keeleta voblerid, millele antakse ujumisliigutus ridva või rulli abil. Kui vobler ei mängi, s.t ei „lehvita“ oma külgi ja saba, aitab tavaliselt ninapoolse aasa allapoole painutamine. Seda ei saa aga teha pidevalt ega lõputult – viimaks hakkab aas loksuma ja vesi imendub sealtkaudu vobleri sisse, võimendades veelgi landi mänguga seotud probleeme. Vettimise vältimiseks võiks panna äraloksutatud aasa kohale mõne tilga liimi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Kalastaja esitas kümnele kõva haugipüüdja kuulsusega kalamehele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid rannikumeres haugi püüdmiseks kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Selleks, et saada suuri ja väga suuri hauge, pole sugugi tarvis otsida salajärvi – asi pole veekogus, vaid püügivahendis. Suur kala tahab suurt lanti, selle viskamiseks aga on vaja spetsvarustust.
Uus on ammu unustatud vana, aga oluliste täiendustega.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.