Mida oskavad kalad ette võtta inimese vastu?
Küllap on iga kalamees kogenud päeva, mil kala teab justkui ette, mida püüdja plaanib. Mõni liik haarab sööta mõtlemata, teine uurib seda pikalt ja põhjalikult, kolmandale jääb valus kogemus meelde lausa aastateks. Mida kalad tegelikult mäletavad ja kuidas nad inimese püünistele reageerivad? Kalateadus on otsinud neile küsimustele vastuseid aastakümneid. Tuleb välja, et veealune maailm on märksa nutikam, kui esmapilgul arvata võiks.
Kalad ja õngpüünised
Seotud lood
Alarmiaineid (itaalia k all'arme– relvade juurde) toodavad mõnede kalarühmade esindajate naha teatud suured näärmerakud. Vette sattudes avaldavad need ained omataolistele ja sugulasliikide esindajatele peletavat toimet. Seda huvitavat nähtust on uurinud paljud teadlased.
Miks saavad mõned kalad suguküpseks varem kui teised?
Kalade vanust ja suurust võrreldes kipume sageli arvama, et vanem kala on ka küpsem kala. Tegelikkuses ei määra suguküpsuse saabumist üksnes vanus, vaid sageli hoopis kasvukiirus ja saavutatud suurus. Veelgi huvitavam on see, et sama liigi kalad võivad erinevates veekogudes hakata kudema väga erinevas eas. Kalade suguküpsus peidab endas hulga põnevaid seaduspärasusi, mis aitavad mõista nii nende eluviisi kui ka kalavarude kujunemist.
Valdav enamus meie kalu otsib toitu põhimõtteliselt samal kombel kui meiegi, nimelt peamiselt silmade abil. Pole juhus, et teiste meeleelunditega võrreldes arenevad kaladel välja kõige kiiremini just silmad, reeglina juba marjaterast koorumise ajaks.
Kalade kuulmisvõimest ja nendest meeltest, mida meil pole
Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
2
Lisatud kaardid ja praktilised nõuanded
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele