Kalaradar, 27. nädal: suvine kalapüük on täies hoos

Emajõe veetemperatuur on soojade ilmadega tõusnud ning veetase hakanud viimase nädalaga vaikselt langema (olles siiski endiselt suve mõistes ebatavaliselt kõrge). Kohasaagid jõel on aga heitlikud – midagi saadakse ja kohati ka ilusaid kalu, samas on hulk mehi, kes oskavad püüda, aga kel pole viimasest ajast ette näidata ühtegi kotikala.

Vobleri Tartu kaupluses töötav Alan Priidel ütles Kalastajale, et viimase nädalaga olukord Emajõel laias plaanis märkimisväärselt muutunud ei ole. „Kohapüük on hetkel jätkuvalt põhiline asi, millega tegeletakse, aga korralikku kala on pigem vähe, enamuses tuleb püüki alamõõduline koha. Kõik ootavad, et veetaseme langus ja vee soojenemine panevad kala lõpuks koralikult sööma,“ ütles ta. „Viimaste päevade ilusad ilmad on ajanud paadimehed liikvele, jõel on hullumaja, paat on paadis kinni. Lõbusõitjaid on nii palju, et normaalselt püüda pole võimalik.“

Mida kliendid räägivad? „Mitmel pool Peipsil hakkas ilusat ahvenat tulema, kliendid ostavad tutirakendusi. Linaskisööta läheb kah üle keskmise palju, kuskil järvedes püüavad ja saavad kenasti linaskit ja latikat. Ukrainlased õngitsevad kokre. Peamiselt aga kirutakse kehva suve ja viletsat kohapüüki.“

2. juulil Võrtsjärve lõunaosas giidipäeva teinud Rainer Mahl lausus Kalastajale, et sealses, järve põhjapoolse piirkonnaga võrreldes sügavamas vees toimisid koha püüdmisel hästi 12,5 cm Rapala CrushCity the Kickman silikoonid, värvidest toimis hästi Sparkle Shad. Töötas ka K.P. Lazy Shad viietolline silikoon. „Püüdsime live-anduriga, koos kliendiga. Ma ise püüdsin vähe, aga klient sai umbes kuuekilose koha ja ilusaid söögikalu saime mitmeid. Suure kala lasime tagasi,“ rääkis Mahl.

Ta lisas, et ühel hetkel nägid nad anduri ekraanil, et kohad ujuvad peibutisele järgi, aga lanti ära ei võta. „Mõtlesime siis, et proovime midagi muud, ja panime otsa Rapala The Curli sirpsaba, sama Sparkle Shad värvitooniga. Sirpsaba hakkas kohe tööle, saime sellega järjest kalu. Tundub, et mingil hetkel tahtis koha teistsuguse mänguga peibutist,“ nentis Mahl.

Mahli paatkond püüdis koha poolest veest või isegi ülemisest kolmandikust. „Mingit erilist põhjas sagimist me ei täheldanud, kala oli n-ö lennus,“ lisas ta. Kasutusel olid 5-grammised jigipead, kuigi Mahli arvates võinuks 2. juuli tuulevaikuses Võrtsjärvel püüda ka nelja- või isegi kolmegrammistega.

Viimase nädala tugevad ja kohati väga tugevad tuuled ei ole seganud saarlastel edukalt merehaugi ja teisigi kalu püüda. Erinevalt Lääne-Eesti haugiplatsidest, eriti Vormsi saare ümbrusest, said saarlased muretult merele ka läinud nädala lõpus ning käesoleva nädala alguses – on ju saar ümmargune ning varjulise sopikese leiab alati.

Aga kuidas on ahvenaga? „Suursadamas on ahvenat kuigi palju sees, aga mitte massiliselt; teistes sadamates ei näi hetkel olevat peaaegu üldse. Merest sain haugipüügi käigus kah ühe ilusa suure ahvena, aga üldiselt praegu head ahvenapüüki ei ole. Ja säinas on ikka veel kadunud. Samas praegu läksid ilmad soojaks ning olukord kalarindel võib päevadega muutuda. Juba homme-ülehomme võivad sadamad ahvenat ja säinast miimoodi täis olla, et kõik rebivad õlad valusaks.“

Mida kliendid kõige enam ostavad? „Puhas haugipüük on praegu. Klassikalisi haugilante läheb kõige rohkem.“

Paistab, et Pärnu jõe kohadel ei ole vähemalt osaliselt õnnestunud tänavu kudeda. Nii näiteks tabas kalagiid Timo Tintse 2. juulil kaks koha, kellel mari sees.

Sarnast infot sai Kalastaja 2. ja 3. juulil Pärnu jõel koha püüdnud Tõnu Väädilt. Väät ütles, et vaid umbes üks koha paarikümnest lasi end peibutisega mingilgi määral mõjutada, ülejäänud 19 tundusid landi suhtest apaatsed olevat. Närvule võtule vaatamata õnnestus Tõnul püügisessiooni lõpuks limiit mõlemal päeval täis saada.

Traditsioonilist põhjajigitamist tegevad kohapüüdjad Pärnu jõel tulemustega ei hiilga, saadakse üksikuid kalu.

3. juulil Pärnu jõel giidipäeva teinud Rainer Mahla paatkond lõpetas tulemuse kahe mõõdukalaga. “Liiga hilja sai mindud. Mina sain kohe alguses kolmanda viskega mõõdukala. Kala lõpetas umbes kella 16 paiku kollektiivselt võtu, landi vastu ei olnud neil enam mingit huvi. Nagu kartellikokkulepe.”

Pärnu kohaspets Norman Üpraus ütles neljapäeva pärastlõunal Kalastajale, et eelmise nädalaga võrreldes olulisi muutuseid jõel toimunud ei ole ning kala saamise eelduseks on hetkel Live-sonari olemasolu. „Püük on kaootiline – mõni päev on natuke parem, siis jälle täitsa kehv, kohati tundub, et selline vedamise teema rohkem. Ühel päeval tuul tõstab vett, siis jälle langetab – stabiilseid olusid pole,“ kurtis ta. „Mina sain eile küll normikohad kätte ja ühe 84 cm-se lasin ka tagasi, aga kogu aeg oli vaja tööd teha. Hästi palju oli katsetamist – oma 25 lanti käis otsas ja ei saanudki aru, mis värvingut koha kõige rohkem himustas. Üks võttis roosakat, teine lillat, kolmas pruuni jne – iga kala eelistas justkui eri värvi. Keeruline püük. Üks aga näib olevat kindel – koha tahab jätkuvalt suuri lante, 15 cm pikkuseid ja kohati suuremaidki. Väiksemad kala liikuma ei pane.“

Millises jõeosas kõige paremad saagid on olnud? „Koha paistab olevat igal pool üsna palju – sadamaalal, sõudekast üles, lennuki all. Aga kala hoiab rohkem keset vett – 8-meetrises vees ujub üheksa koha kümnest paar-kolm meetrit põhjast kõrgemal. Seetõttu tavajigitaja neid praegu eriti ei saagi.“

Aga teised Pärnu kalad? „Ahvenast midagi kuulda ei ole ja süstemaatiliselt teda veel ei püüta. Tegelikult peaks täitsa minema ja proovima, nüüd ilmad lõi kuumaks, see võib sadamates mängu üleöö muuta. Sellistes oludes on reaalne ka südasuvise kuumaga laevade ja paatide vahelt tunniga kümmekond suurt kala saada,“ rääkis Üpraus. „Latikat püütakse põhiliselt kesklinnast vana masinatehase kandist. Valget kala on viimase nädalaga jõkke kõvasti sisse pressinud, lood näitab seda palju, sealhulgas ilusaid suuri latikaparvi.“

Peipsil on ahvenapüük viimaste nädalatega järjest paremaks läinud ning ilusat kala on hakatud saama õige mitmelt poolt.

Tartlane Tõnu Lehtsaar on viimase nädala sees Peipsil käinud kaks korda ning läinud peale Vasknarvast. „Mõlemal korral on ahven muutunud aktiivseks alles hilja õhtul – eelviimasel korral üheksa paiku ja viimati lausa pärast kümmet. Ilmselt see viimane torm, mis üle käis, ja kuumalaine kohale jõudmine muutsid natuke mängureegleid,“ rääkis ta. „Samas kotikala mõõt oli viimati igati korralik, 200 grammist üles, ning sekka on tulnud ka üksikuid kohasid. Suitsuahjutäie olen mõlemal korral ikka koju viinud. Eelviimasel korral tuli kala enne mahatulekut iga viskega, parv oli ikka täitsa leilis, seekord päris nii lõbus ei olnud. Samas Vasknarva ma nüüd mõnda aega ilmselt sõita ei viitsi, sest ilusat ahvenat on hakanud tulema ka lähemalt – viimased uudised räägivad sellest, et Omedu ja Mustvee all saadakse kala väga hästi vaid kilomeetri kaugusel kaldast, mehed püüavad seal järjest limiite täis.“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik ütles Kalastajale, et tema on viimased korrad käinud järvel samuti Vasknarvast, aga klientide sõnul saadakse ahvenad juba ka altpoolt, Omedu ja Kallaste alt. „Viimane kord Vasknarvas ei olnud kõige parem – midagi tilkus päev läbi, aga head võttu polnud ja kala korralikult käima ei jäänudki. Lood näitas ahvenat palju, aga lihtsalt ei võtnud ja kõik. Järvel oli näha ka palju kalalaevu, ju vahepeal tormised ilmad ei lasknud püüda,“ rääkis ta.

Hanno Kask käis Peipsil kolmapäeval ning läks peale Mustveest. „Täitsa päise päeva ajal püüdsin, kümnest sain peale ja kolmest tulin maha, selleks ajaks oli 6 kg valitud ahvenat käes,“ ütles ta. „Puhast püügiaega tuli ehk paar tundi, ülejäänud aja sõitsin ringi ja otsisin kala. Kui ahvenad trollides üles leiad, saab kala ka microjigiga, aga mitte veel nii hästi kui suve lõpus. Sahmeni madalikult sain seekord ainult neli võttu, aga päeva kõige suurem ahven tuli just sealt. Taaliku ümbruses oli oluliselt lõbusam. Ütleme nii, et madalikel kala ketti veel ei tule, aga ahven on juba täiesti püütav. Kõige paremini toimisid erksates toonides landid – neoonkollane, vikerkaar ja papagoi.“

Kes praegu Peipsile plaanib minna, sellele teadmiseks, tuulevaikse ilmaga on järvel metsikult palju kihulasi, kes ronivad silma, suhu ja kõrva ega lase normaalselt olla ega püüda.