Pärnu koha tekitab taas pingeid
Ministri määrus „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ keelab 2025. aastal Pärnu lahes kalapüügi lanti järgi vedades e trollides. Piirang tugineb KIK-i 2014. aasta kalanduse programmi projekti nr 5960 „Koha Eesti rannikumeres: arvukuse dünaamika, ränded ja optimaalne varu kasutuse strateegia“ lõpparuandes esitatud hinnangutele. Keelu otsene põhjus on see, et landikolmikud pidid vigastama liialt paljusid alamõõdulisi kalu, kes võivad hiljem surra.
Seotud lood
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
Kas lisaks tugevale püügisurvele on veel midagi, mis Pärnu lahe koha asurkonda mõjutab?
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Liivi lahe kvoot suureneb 11%
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele