Mihhail Zaborski on oma raamatus „Nõuandeid noorele kalastajale“ öelnud, et käsiõng on noore kalastaja esimene püügiriist ja vanemas eas viimane püügivahend. Miskipärast on vanuse lisandumisega ka mulle viimastel aastatel hakanud aina rohkem meeldima just õngega säinaste püüdmine. Järgnevalt teen juttu kuuest suursaartel asuvast säinakohast, kus mulle endale kõige enam säinast õngitsemas meeldib käia.
Seotud lood
Eesti suursaartel on säinaga hästi. Hiiumaa on, teadagi, põline säinakants, aga viimastel aastatel on see kala tulnud tagasi ka Saaremaa ümbrusesse ning pressib kevadel sealsetesse jõgedesse ja ojadesse.
Kalastaja toimetaja ei pea oma arvamusloos seda otsust kuigi mõistlikuks.
Sindi paisu lammutamine on toonud Pärnu jõe keskjooksule uue kala - vimma. Kuidas teda sealt püüda?
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
Viimased lood
Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele