• 11.07.25, 11:30

Kalaradar, 28. nädal: haug, koha, ahven, angerjas

Rannikumeri, Võrtsjärv, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Emajõgi ja teised paigad – jagame Kalastaja nädalaülevaates infot, et saaksid oma kalaretki paremini planeerida. Kivi kotti!
Kalaradar, 28. nädal: haug, koha, ahven, angerjas
  • Foto: Laur Tammeorg

Rannikumere „spordimõõtu“ haugid

Vormsi saare lõunapoolsetel püügiplatsidel on viimasel nädalal valdavalt saadud väiksemapoolset haugi. Põhjapoolsetel püügikohtadel, kust mõne aja eest saadi ka kopsakamaid isendeid, ei ole tugevapoolne tuul sel nädalal haugiküttidele erilisi tegutsemisvõimalusi pakkunud.
Vormsi „spordimõõtu“ haugide sarnaseid isendeid on arvukalt saadud ka Saaremaa vetest. Saarlase Ivari Pihli sõnul on haug sealsetes vetes uuesti aktiivseks muutunud, valdavalt on saakides olnud „söömaks paras haug“, s.t 1,5–2 kilo raskused vetehundid.
„Säinast oleme ka natuke sikutanud, ahvenat pole nii väga käinud otsimas,“ rääkis Pihl Kalastajale. Ta lisas, et kopsakaid hauge ja ahvenaid on saadud Mullutu lahelt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõigustes 60 aasta jahedaim merevesi?

Saarlane Sander Suurhans rääkis Kalastajale, et proovis koos kalastuskaaslastega ahvenat püüda Nasva jõest, ning ühel õhtul õnnestus see üsna arvestataval moel. „Suurus oli keskmine, midagi erilist ei olnud,“ rääkis Suurhans. „Järgmiseks õhtuks oli tuul vastassuunda keeranud ja sama koha pealt ei saanud enam ühtegi kala. Sagedamini Nasval püüdvad kalamehed ütlevad, et kala ongi seal praegu hooti, ühel õhtul võtab ja siis järgmisel üldse mitte.“
Suurhans on ka mõned korrad pannud lestavõrku, ühe võrgu kohta on tulnud keskmiselt 4 kg lesta. Lest olevat end juba ilusasti rasvaseks söönud. „Rüsadega oleme saanud ka mõne angerja,“ lisas ta. „Kolmapäeval sain ilusa 1,6 kg kaalunud ussi.“
Rüsaga tabatud 1,6 kg angerjas.
  • Rüsaga tabatud 1,6 kg angerjas.
  • Foto: Sander Suurhans
Kolmapäeval uuris Kalastaja Kagu-Saaremaal asuva Kõiguste sadama juhilt Niklas Janssonilt sealse ahvenapüügi kohta. Kui soojadel suvedel on Kõigustes hakanud ahvenat trehvama juba juuli alguses ja juuni lõpuski, siis tänavu pole jigitajatel sealmail veel tulemusi olnud. „Teadlased (Kõigustes on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaas – toim) rääkisid mulle, et praegu on Kõiguste lahe vee temperatuur 14–15 kraadi, ning see olevat juuli alguse kohta üks madalaimaid, mis 60-aastase mõõtmisajaloo jooksul meil siin mõõdetud,“ nentis Jansson.

Hiiumaal püütakse haugi

Hiiumaal on põhiliseks püügikalaks endiselt haug, mida saadakse täitsa hästi. Ahvenat, mida sel ajal on tavaliselt sadamakastides juba püütaval hulgal, sel suvel veel massiliselt sadamatesse tulnud ei ole. Võrguga on hakanud tulema natuke lesta – kogused pole küll veel sellised nagu suve lõpus või varasügisel, aga praadimise või suitsuahju jagu peaks kätte saama.
Kalastaja sõber Aldo Ollik rääkis, et püüdis Hiiumaa ümbruses kaks päeva ja saagid olid väga erinevad. „Esimene päev saare põhjaküljel oli väga hea – pole päris tükk aega niimoodi haugi saanud. Kolmekesi olime paadis, mina, poiss ja poisi sõber, kolme tunniga käis paadist läbi 30–40 haugi. Enamus neist läks tagasi ja suurim oli 80 cm-ne,“ rääkis Ollik. „Teisel päeval püüdsime laidude pool, aga siis oli liiga tugev tuul. Kuna merel oli korralik jänes peal, ei saanud sinna minna, kus teadaolevalt kala on, ning pidime püüdma kohtades, kuhu ilm lubas. Kahe ja poole tunni pärast, kui kaaslaste näod hakkasid juba vaikselt roheliseks tõmbuma, tulime ilma kalata maha. Kahe päeva kokkuvõttes saan kinnitada, et liiva peal praegu haugi pole, sealt pole hetkel mõtet isegi otsida. Haugid passivad kivistel karidel.“
Kas säina- ja ahvenarindel on muutuseid? „Säinast ja ahvenat ei ole endiselt. Kui varasematel aastatel on sel ajal säinast tulnud igast asendist, siis nüüd ei näe neid isegi landile järgi ujumas. Ja säinast pole ka mõrdades. Vesi on nii külm, et säinas ja ahven pole veel suvistesse püügikohtadesse tulnud,“ rääkis Ollik. „Kes Hiiumaale puhkuse on broneerinud, aga tuule tõttu merele haugi püüdma ei pääse või lihtsalt ei viitsi minna – ja asenduskala ahvenat sadamates pole –, neil maksab sisevetes proovida elussöödaga haugipüüki. Orjaku ja Laisna kanalid, Suuremõisa ja Vaemla – ma arvan, et praeguse kõrge veeseisuga võib seal üllatusi ette tulla. Viimasel nädalal saadi võrguga ka kenasti siiga, aga see on kohalike püük – sõita tuleb kaugele, kohti tuleb teada ja ilma peab olema. Head siiapüügi ilma on olnud vähe, tuul ei lase püüda.“
Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paditarvete kauplust pidav Taido Elmi kinnitas samuti, et põhiline püügikala Hiiumaa vetes on hetkel haug. „Eks need saagid sõltuvad muidugi püüdjast ja sellest, kus mingite ilmaoludega püütakse, aga üldiselt on paremaid tulemusi saadud laidude vahelt ja Heltermaa poolt. Säinast on ikka vähe, see hetkel ei kiusa, aga samas pole ka ahvenat, mida püüda. Võib öelda, et tavaline juulikuine Hiiumaa miinus ahven ja säinas,“ rääkis Elmi. „Kui suvel on turiste, siis pole kala ja kui sügisel on kala, siis pole jälle turiste.“
Mida poes kõige enam küsitakse? „Kui on olnud korralikud püügiilmad, siis uuendatakse usinasti varustust – kellel on haug landi ära kaksanud, kellel on see põhja jäänud, kes lihtsalt otsast minema visanud jne. Või on mandrimehel see õige lant karbist lihtsalt puudu. Kui aga on tormipäevad, siis on kõigil varustus alles ja käiakse niisama lobisemas.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrtsjärvel saadakse koha

Võrtsjärv tundub olevat üks neist paigust, kust vähegi püüdmist võimaldava tuule korral kohakala ikka kätte saadakse. Kalastaja andmetel on paremaid tulemusi saadud järve lõunapoolses sügavamas osas. Koha on Võrtsjärvel aktiivselt võtnud, püükides on olnud arvukalt paari-kolmekiloseid isendeid. Nii nagu ikka, toimivad meie suuruselt teisel järvel hästi saledamad 10–15 cm pikkused naturaalseid toonides silikoonvõdikud ning mõnest kuni mõneteist grammini küündivad raskuspead.

Emajõel kohaga pigem kehvasti

Emajõel on jätkuvalt teemaks kohapüük, kuid viimase nädala ilmad on olnud enamasti tuulised ja sajused, saagid nadivõitu ning jõel püüdjaid pigem vähe. Emajõe vesi püsib kõrge ja see raskendab paljudes heades kohakohtades püüki. Peente nööridega jigitajad klaarivad paiguti ära 25-grammise peaga, osades tugevama vooluga kohtades aga on ka 35-grammine liiga kerge.
Emajõe kohapüükides domineerivad arvuliselt alamõõdulised, kohati erakordselt pisikesed, heal juhul paarisajagrammised kohakalad, mille vahele satub konksu otsa ka üksikuid mõõdulisi eksemplare.
Igor Rõtov ja Meelis Kivirand püüdsid esmaspäeval koha ja ahvenat Emajõe alamjooksul. „Kalli ja Emajõe ühenduskohas oli umbes veerand tunni jooksul koha võttusid jutti. Kala aga oli väike, ainult üks oli mõõdus,“ rääkis Rõtov Kalastajale.
  • Foto: Igor Rõtov
Rõtov ja Kivirand proovisid ka Kalli jõge Peipsi järvega ühendava kanali järvepoolsest sügavast otsast ahvenat püüda ning tabasid microjigiga mõned korralikud, ligikaudu poolekilosed isendid, sama kordus Koosa jõe sügavamates aukudes. Peipsi järve kivivaredel jigitades said mehed kokkuvõttes siiski suurema saagi kui mainitud jõgedel püüdes.
Alan Priidel Tartu Vobleri kauplusest ütles Kalastajale, et viimase nädalaga Emajõel eriti midagi muutunud ei ole. „Olud hakkasid nagu juba paremaks minema, vesi hakkas langema ja tegi soojemaid ilmu, aga nüüd läks kõik taas käest ära ja tuli jälle vihm selga. Ei saa selle ilmavärgiga kuidagi kohalt minema,“ kurtis ta. „Kõik üritavad muidugi koha püüda, aga ega midagi niisugust, millega kiidelda, Emajõelt ei saada. Korralikku kala on vähe, valdavalt tuleb püüki alamõõduline koha. Võrtsjärvel on suhteliselt kõige paremad saagid olnud siiani – järved teevad praegu jõgedele pika puuga. Poe kliendid kah valdavalt kiruvad – kes kõrget vett, kes külma ilma, kes tuult, vihma ja pidevalt kõikuvat õhurõhku. Nurg, muide, kudes Ihaste all alles mõned päevad tagasi.“
Aga õngitsejad? „Viidikapüügiks sobilikku kerget sööta ostetakse – kohapüüdjatel on vaja ju viidikas kõigepealt kätte saada, et see siis söödaks panna. Aga räägivad, et koha ei võta õieti ka kalatükki, pigem saadakse jigiga. Linaskisööta läheb kah, paistab, et seda kala ikka tuleb.“
Ka Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik lisas, et Emajõel on koha mõistes pigem vaikne. „Kes tööd viitsib teha ja kel kannatust jätkub, see midagi saab, aga olud ei ole püüki toetavad – ilm muutub pidevalt, tuul, vihm... Ukrainlased käivad jätkuvalt kokre ja linaskit õngitsemas, nõuavad sööta. Ja väikeseid voblereid on hakatud ostma – pidid käima Pedja ja Amme jõel spinninguga turba püüdmas. Turb võtab praegu hästi ja on väga äge püük, aga vesi on kõrge, sellega peab arvestama.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kalastajale teadaolevalt on päris Emajõe ülemjooksult Võrtsjärve ja Pede suudme vaheliselt lõigult saadud mitmeid ilusaid angerjaid, aga ka seal on veeseis väga kõrge ning paljud traditsioonilised püügikohad vee all. Piirkonnas kohtab ka üsna palju lõunanaabreid, kes põhjaõngedega angerja ja koha peal väljas.
„Kuigi väga paljud eelistavad püüda lendõngega jõeforelli, on minu jaoks alati mõnus vaheldus ka valge kala püüdmine. Eriti südasuvel, kui ilmad on palavad ja kuskil džunglis matkata ei taha,“ kirjutas Facebookis Mikk Mänd.
  • „Kuigi väga paljud eelistavad püüda lendõngega jõeforelli, on minu jaoks alati mõnus vaheldus ka valge kala püüdmine. Eriti südasuvel, kui ilmad on palavad ja kuskil džunglis matkata ei taha,“ kirjutas Facebookis Mikk Mänd.
  • Foto: Mikk Mänd

Pärnu jõel saavad koha vaid laivimehed

Pärnu jõel püütakse samuti põhiliselt koha, aga möödunud nädalaga võrreldes midagi eriti muutunud ei ole. Spinninguga kala saamise eelduseks on hetkel Live-sonari olemasolu ning püük on heitlik – mõni päev on natuke parem, siis aga jälle täitsa kehv.
Pärnu kohaspets Norman Üpraus ütles Kalastajale, et võrreldes eelmise nädalaga on püük muutunud veelgi kehvemaks. „Tuuled lõhuvad, vesi on sogane ja ilmad on väga viletsad. Kala iseenesest jões on, aga ta ei tee landist välja. Kogu aeg peab olema hunnikuga jigisid kaasas, mida vahetada ja proovida. Enamus koha on jätkuvalt keset vett; kalda pealt loopides on koha saamine praegu üsna lootusetu. Kõik tuttavad kah nutavad ja kiruvad. Kui päevaga Live’i abil normi kätte saad, oled ikka väga kõva mees. Enamus püüdjaid nullitab praegu,“ rääkis Üpraus.
Aga viidikatükiga püük? „Viidikatükiga kuuldavasti midagi saadakse ja räägitakse, et öösel pidi koha mingi aktiivsusehetke tegema. Neid jutte tahan tuleval nädalal ise kontrollima minna.“
16. juulist algab kohapüük Pärnu lahel – mida sealt kuulda on? „Pärnu laht on praegu tormide poolt samamoodi segamini pekstud, lisaks on vesi liiga külm. Ma arvan, et koha ei söö seal kah. Muidu iseenesest on lahes kala küll,“ sõnas ta.
Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige Endrik Tõnsberg ütles Kalastajale, et pärnakad käivad usinasti Virtsu all meres haugi püüdmas ja üksikuid kalu saadakse ka Tõstamaa kandist. „Pärnu ümbruse vetel on väga imelik ja pigem kalavaene suvi hetkel,“ ütles ta.

Peipsi järvel jätkub ahvenapüük (kui ilm lubab)

Viimase nädalaga Peipsil suuri muutuseid toimunud ei ole. Ahvenat tuleb mitmelt poolt, aga ilmad on olnud tuulised ja sajused ning enamik Kalastaja tuttavaid vahepeal järvel käinud ei ole. Tartu kalastustarvete kauplustes kuuldu põhjal aga saadakse järvelt ahvenat küll, kui ilm vähegi peale lubab. Üldjoontes kehtib kõik seesama, mis möödunud nädala Kalaradaris Peipsi kohta öeldud – ahvenat tuleb, aga esmalt on vaja aktiivne kala üles leida või õhtune toitumine ära oodata.
Kalastaja allikatest käis järvel Sten Urbanik ning läks kolmapäeval taas peale Vasknarvast. Ta rääkis Kalastajale, et seekord hakkas kala võtma alles hämaras, kümne ja poole üheteistkümne vahel hilisõhtul, aga siis läksid triibud päris pööraseks ja kala tuli iga viskega. „Samas on ahvenad praegu hästi täissöönud, võib-olla algas õhtune aktiivsus ka selle tõttu hiljem. Ja ahvenate vahele tuli microjigiga päris palju koha, oma 15 alamõõdulist käis kindlasti paadist läbi. Muide, kormoranid on jõudnud välja Narva jõele, püüavad seal karjakaupa kalu,“ rääkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kalastussport.ee poe klientide sõnul käiakse palju ahvenat püüdmas ka Mustvee, Omedu ja Ranna all. „Trollivad ja loobivad heinte vahel. Kaugemal on suuremat ahvenat rohkem, on saadud isegi kiloseid, ning trollides tuleb sekka ka päris palju haugi. Aga Praaga ja Emajõe alumise otsa kohta mul infot pole.“

Võistlused ja üritused

Laupäeval, 12. juulil kell 10.00–12.00 toimub Tartus Emajõe festivali raames õngitsemisvõistlus „Heade võtete jõgi 2025“. Püük käib Sadamateatri juures, osaleda saab nii individuaalses kui võistkondlikus arvestuses ning püügivahenditena on lubatud kasutada käsi- või lihtkäsiõnge. Rohkem infot võistluse kohta leiab siit.
Sel nädalavahetusel ootavad avatud talude päevade raames külalisi ligi 330 talu Eesti eri paigus. Teiste hulgas avab oma uksed külastajatele ka üheksa kalandusettevõtet. Nende kohta leiab infot siit.

Seotud lood

Tagasi Kalastaja esilehele