Säga – meie vete suur, vurruline ja müstiline kala
Säga (lad Silurus glanis) on peidulise eluviisiga kala, kelle täpse elupaiga ning kudemisalade eelistuste kohta Eestis info praktiliselt puudub. Käesoleval aastal planeerivad Eesti Maaülikooli teadlased märgistada Eesti sisevetes sägasid akustiliste- ja ankurmärgistega, et jälgida säga liikumist eeskätt Emajõe alamjooksul ja Lämmijärves, kirjutab Paul Teesalu.
Säga on peidulise eluviisiga kala, kelle täpse elupaiga ning kudemisalade eelistuste kohta Eestis info praktiliselt puudub. Säga praegused levikualad on teada üksnes tänu kalurite juhupüükidele, varasemad põhjalikud uuringud antud teemal Eestis puuduvad. Viimane säga puudutav uuring viidi läbi 2012. aastal, kui kontrolliti liigi esinemist Peipsiveere looduskaitsealal, kuid antud inventuuri käigus liiki ei tabatud. Samas on liik kantud II kaitsekategooriasse just eeldatavalt sobivate elupaikade puudumise tõttu ning liigi kaitse toimub läbi elupaikade kaitse. Et tagada liigi säilimine ja selle seisundi paranemine, on vajalikud uuringud liigi elupaiganõudluse ja kudealade väljaselgitamiseks ning asurkonna suuruse hindamiseks.
Seotud lood
Lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele