Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
Kalapüügieeskirja § 4 lg 2 p 7 kohaselt on kõik räimerakendused, mida meie kalastustarvete kauplustes müüakse, sellised, millega püüda tegelikult ei tohigi. Kalapüügieeskirjas on nimelt kirjas, et räimeõnge rakenduses tohib kasutada vaid imetillukesi konkse, mille teraviku ja sääre kaugus ei ole suurem kui 5 mm. Nii väikeseid konkse reaalselt räimepüügil keegi ei kasuta. Kas seda seaduspunkti oleks võimalik ära muuta? 10 mm konksuteraviku ja jala vahel on räimepüügil oluliselt reaalsem suurus. Kas kedagi antud punkti rikkumise eest räimepüügil ka karistatud on, ei tea, aga kui inspektorid väga tahaksid, saaksid selle eest trahvi teha küll.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Ahvena ja haugi alammõõt suurenes, säinale ja vimmale kehtestati päevalimiit.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.