Lugeja küsib: kuidas on angerjapüük reguleeritud teistes Euroopa riikides?

15. novembril toimus Tallinnas nn superministeeriumis suur angerjaseminar, kus osalesid ametnikud, poliitikud, kalateadlased, looduskaitsjad, kalurid ja kaluriorganisatsioonide esindajad ning lihtsalt angerjahuvilised.

2025. aasta kalaks valitud euroopa angerjas on väga eriline ning keerulise elutsükliga kala. Tema elu põhiaeg möödub Euroopa sisevetes, aga kudema siirdub ta Atlandi ookeani lääneossa Sargasso merre. Angerjast kirjutab Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.

Kalanduse Teabekeskuse tellimisel viisid Eesti Maaülikool ja Eesti Loodushoiu Keskus aastail 2019–2021 angerjate rändeteekonna uurimiseks Võrtsjärvest Läänemerre projekti, mis andis hulgaliselt uusi teadmisi Võrtsjärvest pärinevate hõbestunud angerjate rännetest Emajões, Peipsi järves ja Narva jões.

Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.