Mis vahe on sellel, kas visata jõkke tonka või püüda fiidriga? Miks saab üks kalamees järjest latikaid, kuid kõrval istuja jääb ainsagi võtuta? Mida teha, kui söödaplats on valmis, aga kala lihtsalt ei tule?
Kalaradari selles osas võtab saatejuht Rain Erala ette fiidripüügi algtõed koos mehega, kes tunneb seda püügiviisi põhjalikult – Eesti fiidrikoondise kapteni Alex Roostiga. Fookuses pole võistlussport, vaid tavaline harrastuskalamees, kes tahaks oma fiidriritva senisest teadlikumalt kasutada ja eelkõige rohkem latikat saada.
Roost räägib, milline ritv ja rull Eesti oludesse valida, miks võiks algaja alustada monofiiliga ning kuidas valida söödakorvi ja lipsu. Juttu tuleb ka ühest fiidripüügi olulisemast oskusest – põhjareljeefi lugemisest. Just randid, kõva ja pehme põhja üleminekud ning muud väikesed muutused võivad määrata suure osa püügipäeva tulemusest.
Kõige praktilisemaks läheb jutt aga siis, kui püük juba käib. Kui palju alguses sööta? Kui sageli korv uuesti sisse visata? Millise konksusöödaga alustada? Millal muuta lipsu pikkust või püügikaugust? Roosti üks põhisõnumeid on lihtne: fiidripüük ei ole passiivne ootamine. Kui kala ei võta, tuleb midagi muuta ja lahendust otsida, kuni kala reageerib.
Kui oled seni kasutanud fiidrit pigem moodsa tonkana või tahaksid fiidripüügist rohkem teada, on see Kalaradari osa hea koht, kust pihta hakata.
Tagasi Kalastaja esilehele