Eesti meistrivõistlused
jääaluses kalapüügis
2008

Võistlusjuhend

Võistluse eesmärk: selgitada Eesti meister jääaluses kalapüügis.

Võistluse juhtimine: võistlust juhib peakohtunik.

Osavõtutingimused: võistlusest tohib osa võtta Eesti Vabariigi kodanik või Eestis alalist elamisluba omav isik.

Võistlusklassid: professionaalid (mehed), harrastajad (mehed), naised, noored (kuni 14. eluaastat k.a).

Paremuse selgitamine: võistlus toimub individuaalarvestuses.

Autasustamine: autasustatakse iga võistlusklassi kolme parimat.

Osavõtuks registreerimise tähtaeg ja kord: osavõtjaid registreeritakse võistluspäeva hommikul vastavalt ajakavale.

Osavõtutasu: 100 krooni.

Võistluskoht: Põlvamaa, Valgjärve vald, Valgjärve, Otepää Valgjärv

Võistluse staap: Valgjärve koolimaja

Toimumise aeg: 2. märts 2008. a.

Ajakava:

9.30-9.45 võistluste avamine

10.00-13.00 võistlusaeg (sõltuvalt ilmaoludest
võib võistlusaeg muutuda)

Võistluste reglement

1. Püügivahendid. On lubatud kasutada korraga vaid ühte talipüügivahendit, mis koosneb ridvast, rullist, tamiilist, vabalt valitud noogutist ja ühest kirptirgust. Kirptirgu pikkus ilma konksuta tohib olla kuni 15mm. Konks peab olema üheharuline ja jäigalt kinnitatud kirptirgu korpuse külge. Muud esemed tamiilil on keelatud. Võistlejal võib olla piiramatu arv tagavara õngi, nende vahetamine võistluse ajal on lubatud. Võistleja peab püügi ajal püügivahendit käes hoidma.

Kala väljavõtmiseks on lubatud kasutada kongitsat.

2. Söödad. Lubatud on mistahes sööda kasutamine v.a. elusad või surnud kalad, tehissöödad ja nende osad, samuti on keelatud kasutada kalamarja ja sipelgamune. Lubatud on püügiaukude sissesöötmine. Sööda maksimumkogus ei ole piiratud.

3. Igale võistlejale annab korraldaja võistlejakaardi, millele on märgitud võistleja nimi, sektori tähis, võistleja number. Iga võistleja peab olema varustatud riietele kinnitatud numbritega ja samuti lipukestega jääaugu märkimiseks. Lipukestele tuleb märkida võistleja number ja sektori tähis. Numbrid peavad olema selgelt loetavad ja nähtavad kohtunikele ja kaasvõistlejatele.

4. Pärast esimest signaali (mitte vähem kui 5 min enne starti) tohivad võistlejad siseneda sektorisse ja valida koha augu puurimiseks ja märgistada see koht lipuga. Sektorisse sisenemisel ja väljaspool sektorit peab jääpuuri tera olema kaetud kaitsega. Tera kaitsme võib ära võtta siis, kui võistleja on jõudnud augu puurimiskohale.

5. Puurimist võib alustada alles peale teist kohtuniku poolt antud signaali. Mootoriga puuri kasutamine on keelatud.

6. Sektoris ei või võistlejad olla teineteisele lähemal kui 5 meetrit. Lipu viskamine koha hõivamise eesmärgil on keelatud. Vaidluse korral, kas kalastajate lipud on teineteisele lähemal kui 5 meetrit või kes hõivas koha esimesena, lahendab vaidluse kohtunik. Vajadusel võib kohtunik kasutada liisu tõmbamist. Sektoris võivad olla ainult kohtunikud ja võistlejad.

7. Peale teist signaali võivad sportlased sektoris vabalt liikuda ja puurida mistahes arvu auke. Koht loetakse hõivatuks, kui alustatakse lipuga märgistatud kohas augu puurimist. Lipu kaugus august ei tohi olla üle 30cm. Kalastamine märgistamata augu juures on keelatud. Kohtunike poolt loetakse augu kasutamine kalastamiseks mistahes viisil, kaasarvatud puurimine ja söötmine.

8. Püügiks tohib kasutada kahte auku, mis peavad olema lippudega tähistatud.

9. Kohtuniku loal võib purunenud jääpuuri välja vahetada.

10. Kala loetakse püütuks ka siis, kui konks ei ole jäänud pidama kala suhu. Sihilik tragimine on keelatud.

11. Kõik püütud kalad pannakse koheselt korraldajate poolt antud plastikkotti.

12. Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel.

13.Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid kalapüügieeskirju.

14. Võistluse lõpetamine. Viis minutit enne võistluse lõppu hoiatab kohtuniku poolt antud signaal, et võistluse lõpuni on jäänud viis minutit. Neljas signaal annab märku võistluse lõpust ja püük lõpetatakse. Võistleja annab oma püütud kalad puhtalt üle kohtunikule koos võistlejakaardiga sektorist väljumata, korraldaja poolt antud plastikkotis. Võistleja peab olema kalade kaalumise juures ja selle õigsust kinnitama allkirjaga. Hilisemaid pretensioone ei rahuldata.

15. Võitjate selgitamine. Võistluse võitja selgitatakse kalade kaalumise teel. Suurima kaalu saavutanu loetakse võistluse võitjaks. Juhul kui saagi kaal osutub võrdseks, kuulutatakse välja kaks ühesugust kohta.

16. Autasustamine. Autasustatakse igas võistlusklassis kolme parimat.

Tulemuste tühistamine ja karistused

1.Võistleja tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel:

a. kalapüügieeskirjade ja spordieetika rikkumisel;

b. võistlusmääruste rikkumisel;

c. kui võistleja väljus temale määratud sektorist, astus kohtuniku loata kontakti teiste võistlejate või kõrvaliste isikutega;

d. kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d);

e. kui võistlejale tehti kohtuniku poolt teine märkus.

2. Iga väärnähtuse või eksimuse korral teeb kohtunik võistlejale võistlejakaardile märkuse rikkumise sisu kellaaja ja selleks ajaks püütud kalade arvuga.

1.Vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks ja reeglitest tulenevate sanktsioonide rakendamiseks moodustatakse žürii. Žürii moodustatakse kolmest kohtunikust, kellest üks on võistluste peakohtunik. Žürii liikmed peavad olema võistluspaigas ja lahendama kõik ettetulevad probleemid ja kaebused.

2.Kõik kaebused tuleb esitada žüriile kas suuliselt või kirjalikult hiljemalt 30 minutit peale võistluse lõppu.

3.Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks peakohtuniku hääl.